25.04  Grand Canyon

Peale eilset linna peal tiirutamist oli hommikul veidi raske end üles ajada. Käisime hommikust söömas ning seejärel seadsime sammud Grand Canyoni suunas. Tee peal käsime läbi ühest Outleti keskusest – kaubamaja, kus oli tohutult palju poode.Teeninduskvaliteet on USA-s ikka hoopis teisel tasemel. Kõik on sinuga viisakad – tervitavad kohe naeratades, kui sa poodi sisened ning küsivad, kuidas sul läheb. Müüjad on ääretult abivalmid ning isegi kui sa poest midagi ei osta, soovivad sulle poest väljudes meeldivat päeva. Jääb mulje, et kõik see tuleb heast südamest ning ei mõju kuidagi võltsina.

Ilmaga siin Läänerannikul pole meil väga vedanud – kogu aeg on pilves ja sombune. Vegases on samuti pilves, aga see-eest ääretult soe – saab käia ringi lühikeste riietega ka öösel.

Teel Grand Canyoni suunal avanes tee ääres maaliline vaade erinevatele mägedele.

Kokku sõitsime kuskil 5 tundi. Hea, et meil on kokku 4 juhti, muidu oleks ikka tohutu piin siin neid pikki vahemaid läbida.

Kohale jõudes tabas meid meeldiv üllatus – kuna USA-s on hetkel mingi rahvusparkide nädal, oli sissepääs Grand Canyoni rahvusparki prii. Alguses oli ilm suhteliselt pilves ja sombune ning kanjon ise ei paistnud kuigi hästi välja. Enne loojangut ilmus aga ootamatult välja päike ning saime tänu sellele näha kanjonist võrratut vaadet ning teha suurepäraseid pilte. Kliki piltidel, et neid suuremalt näha.

Grand Canyon pilvise ilmaga

Seisan Maailma serval

Vaade on super...

Siis kui päike välja tuli...

24.04 Viimane päev LA-s ning sõit Vegasesse.

 

Meie ööbimispaik Vegases

Täna hommikul hakkas LA ilm lõpuks veidikene oma tõelist palet näitama – Päike ilmus välja ning oli mõnus ja soe. Vahetasime oma riided lõpuks lühikeste vastu.



Vaade Downtown LA-le



Dodgers Stadium

Tähtede allee Hollywood Boulevardil

Will Smithi jäljed Manns Chinese Theateri ees

Hommikul käisime kõigepealt Dodgersi pesapallistaadionit vaatamas. Seal käidud, läksime Hollywoodi kuulsale Walk of Fame`ile e. kohta, kuhu tänavakividesse on asetatud kuulsuste tähed. Kui senine reis on olnud suhteliselt kultuurne – mitte keegi pole meile seni veel midagi pähe määrinud, siis Hollywood Boulevard oli küll juba nagu Türgis – igal sammul pakuti sulle suhteliselt pealetükkivalt ja agressiivselt Hollywoodi ringreise. Õnneks oli meil Türgi reisist juba kogemus, kuidas sellises olukorras käituda – manasime ette puust näod ning ei lasknud pealetükkijatest end häirida. Lõpuks leiutas Siim ka geniaalse lause, kuidas nad meid kiiresti rahule jätaksid – ütlesime, et oleme tuuril juba käinud. Seepeale tõmbusid nad kohe eemale.



Bugatti Rodeo Driveil



Edasi sõitsime kuulsa Holywoodi sildi juurde pilte tegema ning sealt juba Rodeo Drive`ile, mis on tänav, kus asuvad kallid firmapoed nagu Versace, Gucci, Jimmy Choo jne. ning kus Hollywoodi staarid käivad oma sisseoste tegemas.

Edasi läksime Santa Monica Pierile – see on kuulus kai Santa Monica rannas, mis on paljudele ilmselt tuttav filmist Forrest Gump - koht, kuhu Gump jooksis mitte üks, vaid lausa kaks korda.

 Selleks hetkeks oli ilm jube külmaks läinud ning ajasime oma kampsunid jälle selga.

 

Santa Monica Pier



Santa Monica Pier



Kai oligi viimane vaatamisväärsus, mida LA-s külastasime ning hakkasime Vegase suunal liikuma. Teed olid superhead – siledad nagu peegel ning sõita lausa suurepärane. Sõit kestis kokku kuskil 5 tundi.

Purskkaev Caesars Palace`i ees.

Las Vegasesse jõudsime pimedas – vaade oli super. Majad särasid ja helkisid. Panime asjad hotelli ära ning läksime linna peale ringi vaatama. Uskumatu ikka, mis ehitised siia püstitatud on – koopiad kuulsatest hoonetest üks uhkem kui teine. Kõik oli väga suurejooneline ja luksuslik. Käisime mõnes kasiinos ka sees vaatamas, Maxim pani Blackjackis ka mõned panused, aga mängurlusega keegi meist rohkem ei tegelenud. Hotelli tagasi jõudsime öösel kuskil kella kolme paiku. Kahjuks ei jõudnudki näha kuulsat purskkaevude etendust Bellagio ees.

Kuulsad kasiinod Bellagio ja Caesars Palace

 23.04 Universal Studios

Meie rendikas

USA-s on kõik viisakad ja sõbralikud. Isegi kui midagi väga valesti teed, siis mitte keegi ei hakka sind sõimama, vaid tullakse väga viisakalt juurde ning öeldakse, et seda ei tohi teha ja öeldakse kuidas võiks teha.

Täna läks terve päev Universal Studio külastamisele. Super koht – soovitan soojalt. Kui alguses tundus pilet vb veidi kallis (77 $ ), siis kogu see elamus oli igat dollarit väärt. Maailma parim kogemus.

Väike soovitus – kui keegi peaks sinna kohta minema, siis soovitan pileti Internetist ära osta – säästab kõvasti väärtuslikku aega, sest piletijärjekorrad on pikad ning sees on iga minut väärtuslik, et jõuaks võimalikult palju ära teha.

Enne sisseminekut juhtus ka üks lahe intsident, kus viskasin kogemata oma pileti koos burgeripaberitega prügikasti. Tuhnisin siis prügi sees, et oma pilet üles leida, kuna 77 $ ei tundunud just ahvatlev summa, et pilet uuesti osta. Vähemasti reisikaaslastel oli nalja nabani.

Natuke keeruline on kirjeldada, mida seal Universal Studios kogeda saab, sest kogu seda elamust on raske sõnadesse panna. Katsun siiski paari sõnaga sealset olustikku kirjeldada.

Palju on igasuguseid 3D kinosid, mis on lihtsalt superkõrgel tasemel. Peale selle, et 3D-efektid on väga suurejoonelised, lisatakse effektsust veel liikuvate toolidega ning pritsitakse näkku vett ja tuult. Lisaks toimub osa tegevust ka saalis päris ehtsate näitlejatega. Isegi enne filmi saalis ootamine on lõbusaks tehtud – lastakse ekraanilt kas filme või korraldatakse inimestele mänge. Ja kõik see toimub ülihumoorikas võtmes. Nalja saab kõvasti. Filmid, mida näidati, olid näiteks Shrek 4D, Terminaator 2 (3D-s), Simpsonid... ja kusjuures filmid ei olnud needsamad, mis juba ammu kinodes nähtud, vaid täiesti uue süžeega.

Pargis liiguvad ringi ka igasugused lõbusad maskotid, kes teevad rahvale nalja ning kellega koos saab lasta ennast pildistada. Lisaks on erinevad lõbustuspargi sõidud Ameerika raudteel, kõik mingi filmi teemalised.

Väga lahe atraktsioon oli veel Waterworldi etendus, kus mängiti actionstseene filmi teemadel. Kogu tegevus toimus ehtsal Waterworldi setil – oli ehitatud väga realistlik filmi tegevuspaik, kus etendati väga põnevaid actionstseene. Toimus plahvatusi, tulistamist, kihutati ehtsatel paatidel ja skuutritel ning lausa ehtne lennuk „lennutati“ läbi seina vette. Kogu see etenduse detailsus ja effektsus pani lihtsalt õhku ahmima – kõik oli lihtsalt niivõrd suurejooneline. Aga see on ilmselt asi, mida peab ise kogema. Jube raske on seda sõnadesse panna.

Üks atraktsioon oli veel tuur igasugustel filmide ja seriaalide võttepaikadel nagu näiteks Meeleheitel koduperenaised, War of the Worlds, Psycho, Bruce Almighty jpt. Ühesõnaga päev oli super ning soovitan Universal stuudiot soojalt – kogu see elamus on absoluutselt seda väärt.

 22.04. NBA

Meie LA ööbimiskoht

LA-s saab vähemasti normaalselt magada, sest siin pole seda segavat liiklusmüra.
Täna käisime vaatamas koguni kahte NBA mängu. Kuna meil olid olemas meedia akrediteeringud, saime õnneks mängudele tasuta - muidu oleks nende piletite eest pidanud tohutud summad välja käima.

Esimene kohtumine leidis aset LA Lakersi ja Oklahoma City Thunderi vahel. Mäng oli ääretult põnev - saime elamust "kogu raha" eest. Nägime Metta World Peace`i toorutsemist ning eemaldamist, tänu millele läks peaaegu võistkondadevaheliseks  kakluseks,  Lakersi väljatulekut sügavast kaotusseisust, kahte lisaaega ja tohutut melu. Võistkondade soojenduse ajal käisime all platsi ääres ja tegime pilti. Meile oli see lubatud, aga ainus reegel oli, et ei tohtinud ühe koha peale liiga kauaks seisma jääda ning hakata liiklust takistama, sest rahvast liikus seal ringi tohutult. Hiljem mängu ajal ei olnud enam lubatud pildistada.

Kobe Bryant soojendusel

Kevin Durant

Kui mängu alguses olid Lakersi fännid suhteliselt vaiksevõitu, siis kaotusseisu vähenedes hakkas ka rahvas elavnema ja häälekalt kaasa elama. Melu oli tohutu. Vaheaegadel toimusid pidevalt igasugused mängud ja võistlused. Samuti oli populaarne et rahval lasti tantsida ja siis näidati parimaid sooritusi ka suurelt ekraanilt. Lakerssi võidu puhul oli kogu fännikraam Lakersi ametlikus poes 50 % odavam.
Järgmine mäng, mida külastasime, leidis aset LA Clippersi ja New Orleans Hornetsi vahel. Kui eelmise mängu ajal olime kui hirved autotulede valgel - ei teadnud kuhu minna ega mida teha, siis teise mängu ajal tundsime end juba kindlalt - teadsime, kus midagi asub, mida teha võib ja käisime igal pool julgelt ringi. Kuna meil oli luba ka mängijate riietusruumidesse siseneda, kasutasime loomulikult ära ka selle võimaluse ning läksime vaatama, kuidas Blake Griffini sugused superstaarid mänguks valmistavad. Kahjuks oli igasugune pildistamine riietusruumides rangelt keelatud.

Blake Griffin

Peale riietusruumide külastamist läksime meedia söögiruumi keha kinnitama. Söögi eest tuli küll ise maksta, kuid summa ei olnud siinse standardi järgi kuigi suur - 7$ ning võtta sai kõike head ja paremat nii palju kui jaksasid. Söök oli tõesti ülimaitsev ning esimest korda reisi jooksul tundsin, et saab korralikult süüa - ülejäänud söögikohtade elamused pole olnud just kuigi meeldivad. Pugisime ennast kurguni täis ja veeretasime ennast platsi äärde.
Mäng ise oli jälle väga nauditav ja põnev. Clippers tuli viimasel veerandajal välja 11 punktilisest kaotusseisust, kui mängu üheks kangelaseks tõusnud Randy Foye tabas otsustavatel hetkedel mitu olulist kolmest ning tõi oma meeskonna konkurentsi tagasi. Otsustavatel hetkedel mängis Clippers kindlamalt ning võttis lõpuks suisa 9 punktilise võidu. Nägime ka live`is ära mõned Blake Griffini effektsed pealtpanekud, tänu millele fännid teda nii palavalt armastavad. Peale mängu lõppu käisime  pressikonverentsil. Tutvusin seal Clippersi peatreeneri Vinny Del Negro nõbu ja abikaasaga, kes hakkasid lihtsalt minuga juttu rääkima. Nad olid väga sõbralikud, uurisid kust ma pärit olen jne. Nõbu oli suhteliselt imestunud, kui kuulis kui kaugelt ma tulen ja küsis, kas tulime spetsiaalselt kohale ainult mängu pärast. Ütlesin, et ei, tulime ka selleks et USA-s ringi vaadata.

Vinny Del Negro

Peale mängu olime rampväsinud ning läksime motelli ära. Hoidsime toa tuulutamiseks ust veidi lahti, kui järsku tuli meiega juttu rääkima üks kohalik mees Carlos. Alguses tundus ta sõbralik ja mõtlesime, et ta tahab meiega niisama juttu rääkida. Lubasime tal sisse tulla ja maha istuda. Tüüp andis meile igasuguseid nõuandeid, kuidas LA-s asjad käivad, mille suhtes tuleks ettevaatlik olla ning kust kuhugile saab. Siis hakkas äkitselt rääkima, et nõuandmine ongi tema amet ja ütles, et peame talle nüüd selle eest 20 $ maksma. Me ei olnud sellega hästi nõus ja ütlesime talle viisakalt ära. Naljatlesime omavahel, et tüüp tuleb nüüd raudselt pärast meile kätte maksma. Õnneks midagi sellist ei juhtunud.
Kui NY-s meil ilmaga täiega vedas, siis LA-s ei vedanud absoluutselt. Kui tavaliselt on LA-s sellel ajal kuskil 27 kraadi sooja, siis meie siinviibimise ajal on olnud jube sombune ilm ning sooja kuskil 18 kraadi.
LA-s ringiliikumine on ikka hull teadus - vahemaad on tohutud, teed on mitmetasandilised ja ühest kohast teise jõudmine on ikka päris paras peavalu.

21.04 Seiklused teel lennujaama ning lend LA-sse.

Jalatallad on eilsest kõndimisest ikka täiesti valusad. Täna saab ilmselt päev otsa „ringi hiilida“, sest täistalla peale enam toetada ei saa ning päkkade peal kõndimine seda ilmselt meenutab.

Vaade Manhattani Financial Districtile Brooklyn Bridge'ilt

Kuna hommikul oli enne äralendu veel veidi aega, siis otsustasime külastada veel ühte kurikuulsat linnaosa – Brooklynit. Vähemasti minu jaoks oli Brooklyn täielik pettumus – lootsin näha täielikku getot, aga see oli täiesti tavaline linnaosa. Muidugi ega me väga sügavale Brooklynisse ei jõudnudki, sest pidime tagasi kiirustama, et õigeks ajaks lennujaama jõuda.

Brooklynis

Teekond lennujaama kujunes ikka tõeliseks seikluseks. Algselt plaanisime jõuda lennujaama vähemalt 2 tundi enne lendu, et asi ikka kindel oleks ja lennukist maha ei jääks. Tee peal juhtus aga nii, et kuna metroodes olid ümberehitustööd, siis nädalavahetusel oli metrooliiklus ümber korraldatud ning metroo ei toiminudki samamoodi nagu varasematel päevadel. Pidime seiklema mööda metroojaamu, et lõpuks saada rongi peale, mis meid lennujaama suunal viiks, endal kohvrid järgi lohisemas.

Näide huvitavast parkimisest

Check-in pidi lõppema tund enne väljalendu ning meil hakkas aeg otsa saama. Lõpuks saime lennujaama suunda viiva rongi peale ning check-in`i lõpuni jäi veel 25 minutit (veel oli vaja ühe korra ümber istuda). Kui rongilt maha saime, jooksime läbi jaama nii kiiresti, et oleks Usain Bolti rekordi lõdvalt üle löönud. Teadmiseks, et ühe rongi pealt teise peale minnes tuleb metroojaamas sageli pikalt ringi liikuda ja minna ka ühelt tasandilt teisele. Kui viimase e. siis lennujaama viiva rongi peatusesse jõudsime, oli rong juba ees ning hüppasime kiiresti sisse. Järgmine rong oleks tulnud 15 minuti pärast. Andsin oma metrookaardi ühele kohalikule, sest sellega sai veel mitu päeva piiramatult sõita.

Check in`i lõpuni oli tol hetkel jäänud kuskil 10 minutit. Kui rongi pealt maha saime, jooksime kiiresti läbi lennujaama. Ametlikult oli lennuni jäänud juba alla tunni ning check-in lõppenud, kuid naisterahvas, kes pagasit vastu võttis, ütles et meil on aega veel 5 minutit, nii et relax. Hingasime kergendatult – sest meie plaan jõuda lennujaama täpselt nii, et me ei peaks seal mõttetult tühja passima, töötas nagu õlitatult.

Edasi võtsime asja juba rahulikult ning liikusime turvakontrolli. Kontroll erines meie omast selle poolest, et siin tuli ka jalatsid ära võtta.

Lennukis sai eesolevalt ekraanilt jälle kas telekat vaadata, muusikat kuulata, mänge mängida vms. Uus asi oli see, et lennukis viibijad said ekraanide vahendusel ka omavahel chattida, kui kellegi sõbra või tuttava istme nr valida.

Lennukis sain istuda üksinda terves reas – ilmselt need, kes pidid minu kõrval istuma, ei tulnud kohale.

Vaade Colorado mäestikule

Lennu jooksul sai küll tasuta juua, kuid söögi pidi ostma oma raha eest.

Poolel teel avanes aknast suurepärane vaade Colorado mäestikule. Sõit kestis küll ca 6 tundi, aga möödus täiesti valutult – sai telekat vaadata ja puhata.

Kokkuvõtteks New Yorkist: kui NY inimestest on jäänud läbi teleka mulje kui inimestest, kes teistest ei hooli, on ainult enda peal väljas ja teistest sõidavad üle, siis senine arusaam sai absoluutselt ümber lükatud. Kõik olid alati sõbralikud ja üliviisakad, ühtegi intsidenti ei juhtunud ning kõik aitasid alati esimesel võimalusel. Kui nendega juttu hakkasid rääkima, siis lobiseti meelsasti ning tõrjuvat suhtumist ei tajunud ma kordagi.

LA-sse jõudes võtsime autorendist auto ja sõitsime ööbimiskohta, mis näeb välja täpselt nagu motellid filmides.

Õhtul käisime ka ümberkaudsetes poodides ning nähes siinkandis liikuvat kontingenti, tuli miskipärast hirm peale. Kui filmides olen sellist ümbruskonda ja inimesi näinud, on see alati päädinud kas tanklaröövi või tulistamisega. Ilmselt on meedia ja filmid mu arusaama USA-st täiesti ära rikkunud.

20.04  Jalutuskäik linna peal

Parempoolne maja on meie NY elukoht

Hommikul läksime Central Parki jalutama. Central Park on Manhattani keskosas asuv suur roheline park, kus päris paljud kohalikud käivad tervisejooksu tegemas või siis lihtsalt niisama lõõgastumas. Ilm oli super – päike paistis ning oli väga soe. 

Central Park

Central Park

Meie reisiseltskond Rockefelleri maja katusel

Vaade Central Parkile

Rockefeller Plaza

Vaade Rockefelleri katuselt lõuna poole

Central Parkist läksime Rockefelleri keskusesse. Käisime ka maja katusel, kust avanes Manhattanile suurepärane vaade. Pilet oli küll veidi krõbe – 25 $, kuid olen jõudnud arusaamale, et reisi ajal ei ole vaja elamuste pealt raha kokku hoida ning tuleb võtta viimast.

Times Square

Edasi läksime Broadway tänavale ning sealt Times Square`ile. Times Square on ilmselt maailma kõige kuulsam väljak. Väljaku ümbruses asuvate majade seinad on kaetud suurte kirkate LED ekraanidega, kust näidatakse pidevalt reklaame. Väljakult liiguvad läbi tohutud rahvamassid, et kogu seda vaatemängu imetleda.

Edasi läksime Madison Square Gardenile, mis on staadion, kus peetakse NY Knicksi ja NY Rangersi kodumänge ning korraldatakse mastaapseid kontserte ja üritusi. Paljudele korvpalluritele on Madison Square Gardenil mängimine auasi ning nii mõnedki staarid on seal mängides andnud endast kõik ning seadnud uusi rekordeid.

Times Square päevasel ajal

New Yorgis on tänaval palju inimesi ning enamusel neist kiire

Edasi kõndisime linna peal, käisime vaatamas igasugustes poodides – ka NBA poes. Raha kulub siin reisil ikka meeletult – kõik on tohutult kallis.

Hilisõhtul käisime veel korra Times Square`il, et seda ekraanidesära ka pimedas näha. Rahvast oli ikka meeletult – suur väljak oli paksult rahvast täis. Ilmselt ka sellepärast, et oli reede õhtu ja rahvast tavapärasest rohkem.

Times Square pimedas.

Täna sai ikka tohutult kõnnitud – jalad on täiesti surnud. Läbisime enamuse päevast jala. Kui Times Square`ilt tagasi jõudsime, vajusin kohe voodisse ja jäin magama.