29.04 Tagasisõit
Täna tuleb ikka hull reisimispäev. Tõusime kohaliku aja järgi kuskil 04:45. Käisime kiirelt pesemast läbi, haarasime eelmisel õhtul pakitud asjad ning kimasime lennujaama. Tegime check-ini ära ning Siim ja Max läksid autot ära andma.
Lend LA-st NY-i kestis kuskil 5 h. Kui siiani oli lennujaamades kulgenud kõik kui õlitatult, siis NY-s kulus aega ikka meeletult. Olgugi, et järgmise lennuni jäi aega 4 h, kulus sellest vähemalt 3 igasuguste punktide läbimisele, turvakontrollile ning ühest terminalist teise liikumisele. Tundus, et osad töötajad venitasid aega lausa meelega ning kõik oli jube keeruliseks tehtud. Õnneks meil aega oli. Samuti valmistas tiba meelehärmi see, et kui varem olime saanud teha vahelennu check-ini kuni lõppsihtkohani välja ja saime kätte kohe ka järgmise lennu pardakaardi, siis seekord meile seda ei antud. Murelikuks tegi tõik, et Prahas oli meil ümberistumiseks kõigest 45 minutit ning kui seal toimuks sama, mis NY-s, jääks me lennukist maha.
NY-s lennukit oodates kohtasime veel ühte eestlast, kes oli USA-s ringi reisinud juba mitu kuud. Rääkisime veidi juttu ning vahetasime reisimuljeid.
Lend NY-st Prahasse kestis veidi üle 8 h. Näidati küll filme, aga need olid dubleeritud prantsuse keelde ning kahjuks ei saanud neist midagi aru. Olime nende USA lennu mugavustega juba nii ära hellitatud, et kui seekord polnud enam personaalseid ekraane, vaid filme näidati suurelt ekraanilt ning oli võõras keeles, oli nägu kohe vingus peas. Söök oli see-eest päris maitsev.
Õnneks ei olnud meie kartused põhjendatud ning Prahas kulges kõik nagu kellavärk. Leidsime kohe üles koha, kust piletid kätte saab, kõik oli jälle lihtne ning ka turvakontroll läks ülikiirelt - harjumatult vähe inimesi oli. Ülejäänud 40 minutit saime niisama chillida. Praha lennujaam oli eestlasi täis ning sai end jälle koduselt tunda - inimesed trügisid, olid tõsised ega naeratanud, astusid teistele hoolimatult ette, ei vabandanud ette-taha ja ei teinud sust väljagi - jess, lõpuks ometi jälle nagu kodus!
Prahast Tallinnasse 1:50 kestnud lend tundus nagu 10 minutit - ei jõudnud veel maha istudagi, kui juba olime kohal.
Kokkuvõtteks reisist:
Puhtalt lennu peale kulus kokku kuskil 31 tundi. Autoga sõitsime kokku müstilised 3671 km.
USA-s oli kõik ikka hoopis teistsugune, kui senine arusaam on riigist kujunenud. Telekas nähtav ei ole igapäevane päris elu.
Söögid on siin ikka hoopis teistsugused kui meil - enamus toidust moodustavad igasugused burgerid ja võileivad. Korralikku sööki sain kogu reisi jooksul vaid kaks korda. Elu on siin ikka suhteliselt kallis.
Inimesed on ääretult sõbralikud, abivalmid ja viisakad. Teeninduskultuur ja meelelahutusbisnes on siin ikka hoopis teine tase.
Tagantjäreletarkusega vb ütleks, et teeks reisi planeerimisel mõned asjad teisiti - osades kohtades varuks ringivaatamiseks tiba rohkem aega, kuid ega asju ei saagi ju ette näha. Samuti kurnas see kaks nädalat päris piisavalt ära, nii et ega väga rohkem poleks jaksanudki - kui just tempo poleks aeglasem olnud.
Teed on siin ülikorras ja maanteede peal lausa lust sõita. Anna ainult tuld.
Praegune unerütm on ikka täiesti segi löödud - loodan, et saan varsti jälle järje peale.
Tänan kõiki, kes kaasa elasid ning loodetavasti saate varsti lugeda blogi juba mõne uue reisi kohta.
Kõike head ja tsau!
Tuesday, May 1, 2012
28.04 San Francisco
San Francisco on tohutult ilus linn - sinna tahaks kunagi tagasi minna, sest nii palju jäi veel vaatamata. Ringivaatamiseks peab varuma ikka päevi, meil seda kahjuks ei olnud.
Siin on filmidest tuntud järskude tõusude ja langustega tänavad. Hiinalinnas on väga kihvt.
Linna servades on palju sildu, mis viivad ühe saare pealt teise peale.
Rannas asub selline koht nagu Fisherman`s Warth, mis on umbes nagu kaluriküla, kus on hästi palju igasuguseid söögikohti, kus pakutakse erinevaid mereandidest tehtud roogi. Proovisin krevette, aga mulle need hästi ei meeldinud (kui ennast viisakalt väljendada). Kalurikülast avaneb ka suurepärane vaade Alcatrazi saarele.
Alcatrazi saar on enamustele kindlasti tuttav filmist Kaljukindlus (The Rock). Saarel asuvad majakas, kunagine sõjaväeline kindlus ning endine föderaalvangla.
Väidetavalt pole keegi kogu vangla 29 tegevusaasta jooksul kunagi edukalt põgenenud. Küll on seda aga korduvalt üritatud, mille käigus 23 inimest püüti kinni, 6 lasti maha ning 3 küll põgenesid, aga neid ei leitud kunagi. Kuna vesi neis vetes on ääretult külm, siis ilmselt nad ka hukkusid, kuid seda ei ole tõestatud. Sellest imelisest põgenemisest on tehtud 1979. aastal ka film Escape from Alcatraz. Nüüd asuvad saarel külastuskeskus ning korraldatakse ekskursioone. Meil ei olnud ajapuuduse tõttu võimalik kahjuks saart külastada.
Tänavate ääres teenib oma igapäevast leiba hästi palju igasuguseid tänavaartiste, igalühel mingid omad kunstid. Hästi palju on ka kodutuid. Mis veel silma hakkas - mere ääres tegi tohutult palju inimesi tervisejooksu.
Käisime ka Golden Gate Bridge`i juures, mis on ilmselt maailma üks kuulsamaid ja pildistatumaid sildu ning on tõeline insenertehniline ime. Kui sild 1937. a. valmis sai, oli ta hetkel maailma kõige pikem rippsild. Sild on 227,4 m kõrge, 27,4 m lai ning 2,7 km pikk.
Sild vaadatud ja pildistatud, hakkasime LA suunas sõitma, et enam-vähem normaalsel ajal linna jõuda, kuna varahommikul läks juba lennuk tagasi New Yorki. Sõitsime mööda Lääneranniku kaldal asuvaid mägiteid, kust avanes lausa imeline vaade. Mul läks lõpuks ka süda päris pahaks nendel mägiteedel õõtsumise peale. LA-sse sõitsime kuskil 9,5 tundi 4 minutit ja 28 sekundit, aga täpset arvestust ma ei pidanud.
San Francisco on tohutult ilus linn - sinna tahaks kunagi tagasi minna, sest nii palju jäi veel vaatamata. Ringivaatamiseks peab varuma ikka päevi, meil seda kahjuks ei olnud.
Siin on filmidest tuntud järskude tõusude ja langustega tänavad. Hiinalinnas on väga kihvt.
Linna servades on palju sildu, mis viivad ühe saare pealt teise peale.
Rannas asub selline koht nagu Fisherman`s Warth, mis on umbes nagu kaluriküla, kus on hästi palju igasuguseid söögikohti, kus pakutakse erinevaid mereandidest tehtud roogi. Proovisin krevette, aga mulle need hästi ei meeldinud (kui ennast viisakalt väljendada). Kalurikülast avaneb ka suurepärane vaade Alcatrazi saarele.
Alcatrazi saar on enamustele kindlasti tuttav filmist Kaljukindlus (The Rock). Saarel asuvad majakas, kunagine sõjaväeline kindlus ning endine föderaalvangla.
Väidetavalt pole keegi kogu vangla 29 tegevusaasta jooksul kunagi edukalt põgenenud. Küll on seda aga korduvalt üritatud, mille käigus 23 inimest püüti kinni, 6 lasti maha ning 3 küll põgenesid, aga neid ei leitud kunagi. Kuna vesi neis vetes on ääretult külm, siis ilmselt nad ka hukkusid, kuid seda ei ole tõestatud. Sellest imelisest põgenemisest on tehtud 1979. aastal ka film Escape from Alcatraz. Nüüd asuvad saarel külastuskeskus ning korraldatakse ekskursioone. Meil ei olnud ajapuuduse tõttu võimalik kahjuks saart külastada.
Tänavate ääres teenib oma igapäevast leiba hästi palju igasuguseid tänavaartiste, igalühel mingid omad kunstid. Hästi palju on ka kodutuid. Mis veel silma hakkas - mere ääres tegi tohutult palju inimesi tervisejooksu.
Käisime ka Golden Gate Bridge`i juures, mis on ilmselt maailma üks kuulsamaid ja pildistatumaid sildu ning on tõeline insenertehniline ime. Kui sild 1937. a. valmis sai, oli ta hetkel maailma kõige pikem rippsild. Sild on 227,4 m kõrge, 27,4 m lai ning 2,7 km pikk.
Sild vaadatud ja pildistatud, hakkasime LA suunas sõitma, et enam-vähem normaalsel ajal linna jõuda, kuna varahommikul läks juba lennuk tagasi New Yorki. Sõitsime mööda Lääneranniku kaldal asuvaid mägiteid, kust avanes lausa imeline vaade. Mul läks lõpuks ka süda päris pahaks nendel mägiteedel õõtsumise peale. LA-sse sõitsime kuskil 9,5 tundi 4 minutit ja 28 sekundit, aga täpset arvestust ma ei pidanud.
 |
| Bay Bridge |
 |
| Tänavamuusik oma etteastet tegemas |
 |
| San Francisco Chinatown |
 |
| Kuulus tramm |
 |
| Fishermans Wharf |
 |
| Alcatrazi saar |
 |
| Kohalik toiduvalik |
 |
| Vaade linnale |
 |
| Golden Gate Bridge |
 |
| Vaade linnale |
 |
| Tagasiteel kohas nimega Carmel |
 |
| Selline vaade oli tagasisõites |
27.04 Teekond San Franciscosse
Lake Tahoe`s käisime algul järve ääres, külastasime kohalikke poode ning alustasime sõitu Sacramento suunal. Alguses sõitsime mööda mägiteid, kus teede ääres lumi täitsa maas. Kui Lake Tahoe juures oli sooja kõigest 2°C , siis kohale jõudes ootas meid ees palju sõbralikum ilm - päikene lõõmas ning sooja oli kuskil 25°C ning seda kõigest kahe sõidutunni kaugusel. Käisime vaatamas Arco Arenat e. siis kohta, kus Sacramento Kings oma kodumänge peab. Ülejäänud aja käisime linnast väljas olevates outletides shoppamas ning õhtul sõitsime San Francisco suunas.
San Franciscosse jõudes pidime maksma 4$ sillamaksu. Seal on kõikide sildade ületamine tasuline.
Linna jõudsime pimedas ning avanes imeline vaade linna serval asuvatele pilvelõhkujatele. SF jättis isegi võimsama mulje kui New York. Tänavate ääres oli tohutult palju söögikohti ja ööklubisid.
Lake Tahoe`s käisime algul järve ääres, külastasime kohalikke poode ning alustasime sõitu Sacramento suunal. Alguses sõitsime mööda mägiteid, kus teede ääres lumi täitsa maas. Kui Lake Tahoe juures oli sooja kõigest 2°C , siis kohale jõudes ootas meid ees palju sõbralikum ilm - päikene lõõmas ning sooja oli kuskil 25°C ning seda kõigest kahe sõidutunni kaugusel. Käisime vaatamas Arco Arenat e. siis kohta, kus Sacramento Kings oma kodumänge peab. Ülejäänud aja käisime linnast väljas olevates outletides shoppamas ning õhtul sõitsime San Francisco suunas.
San Franciscosse jõudes pidime maksma 4$ sillamaksu. Seal on kõikide sildade ületamine tasuline.
Linna jõudsime pimedas ning avanes imeline vaade linna serval asuvatele pilvelõhkujatele. SF jättis isegi võimsama mulje kui New York. Tänavate ääres oli tohutult palju söögikohti ja ööklubisid.
 |
| Lake Tahoe ääres. |
 |
| Ülisuured käbid on siin ikka. |
 |
| Leidsime mägedest ka lume üles. |
 |
| Arco Arena |
 |
| Mingi sild San Franciscos. |
26.04.12 Lake Tahoe
http://maps.google.com/maps?q=4107+Pine+Boulevard,+South+Lake+Tahoe,+CA,+United+States&hl=et&ll=38.960076,-119.947357&spn=0.056196,0.115614&sll=38.922558,-119.956713&sspn=0.056225,0.115614&oq=4107+pine&hnear=4107+Pine+Blvd,+South+Lake+Tahoe,+California+96150&t=m&z=14
Täna sõitsime autoga päev otsa ning läbisime kokku 1051 km. Kui keegi peaks sarnast reisi ette võtma, soovitan kindlasti rentida püsikiirusehoidjaga auto - teeb sellised pikad sõidud tohutult mugavamaks. Meil seda kahjuks ei olnud.
Teekonda alustasime Las Vegasest. Lõppsihtpunkt oli San Franciso, aga kuna ühe päevaga sinna päris ei kihuta (kui just väga ei taha), otsustasime sõita läbi looduskaunite rahvusparkide ning ööbida vahepeal Lake Tahoe ääres.
Tee peale jäi kuulus Death Valley e. Surmaorg, mis on Ameerika Ühendriikide California osariigis Mojave kõrbes asuv org. See on Ameerika Ühendriikide madalaim, kõige kuivem ning sademetevaesem koht. Seal asub USA madalaim punkt (86 m alla merepinna) ning on registreeritud 10. juulil 1913. aastal USA kõrgeim temperatuur looduses (56,7°C). Keskmine aastane sademetehulk on alla 50 mm. Surmaoru põliselanikeks on tümpisa (panamint šošoni) indiaanlased. Org asub looduskaunis kohas mägede vahel ning vaade on seal võimas. Kuna seal on nii kuum ja veevaene, siis looduslikku elu on seal suhteliselt vähevõitu.
Enamuse teest läbisime mägede vahel - puhus tugev tuul ning oli külm (välja arvatud Surmaorg, kus puhus küll tugev tuul, aga oli palav). See-eest avanes pidevalt maaliline vaade.
Tahoe järv on järv Põhja-Ameerikas Sierra Nevada mäestikus ning asub umbes 2000 m kõrgusel California ja Nevada osariigi piiril, Carson City lähedal. Järve pindala on 497 km². Suurima sügavusega 501 m on Tahoe üks sügavamaid järvi Põhja-Ameerikas. Järv on tuntud oma kauni vaate poolest - ümbritsetud kõikidest külgedest mägedega ning oma vee selguse poolest. Legendid räägivad, et järves elab koletis Tessie.
Lake Tahoe ääres on turism päris heal järjel - palju on igasuguseid majutusasutusi, söögikohti ja poode. Väga mõnus koht looduskaunis kohas. Ainus puudus on, et hetkel on siin jube külm - isegi päikese käes kuskil 2°C. Juulis-augustis pidi siin mõnus olema - siis on soe ka. Siin on palju suusakeskusi ning ainult mõne sõidutunni kauguselt näiteks Sacramentost saab suusatamas käia.
Meie motell on väga mõnus - suhteliselt suur tuba, väga korralik ja puhas ning igasuguste lisadega nagu külmkapp, kohvimasin, mikrolaineahi, telekas kaabeltelevisiooniga, WiFi. Isegi kohvi on tuppa pandud. See on meie senistest ööbimiskohtadest kõige korralikum, aga samas ka kõige odavam. Ainus miinus on see, et WiFi on jube aeglane.
http://maps.google.com/maps?q=4107+Pine+Boulevard,+South+Lake+Tahoe,+CA,+United+States&hl=et&ll=38.960076,-119.947357&spn=0.056196,0.115614&sll=38.922558,-119.956713&sspn=0.056225,0.115614&oq=4107+pine&hnear=4107+Pine+Blvd,+South+Lake+Tahoe,+California+96150&t=m&z=14
Täna sõitsime autoga päev otsa ning läbisime kokku 1051 km. Kui keegi peaks sarnast reisi ette võtma, soovitan kindlasti rentida püsikiirusehoidjaga auto - teeb sellised pikad sõidud tohutult mugavamaks. Meil seda kahjuks ei olnud.
Teekonda alustasime Las Vegasest. Lõppsihtpunkt oli San Franciso, aga kuna ühe päevaga sinna päris ei kihuta (kui just väga ei taha), otsustasime sõita läbi looduskaunite rahvusparkide ning ööbida vahepeal Lake Tahoe ääres.
Tee peale jäi kuulus Death Valley e. Surmaorg, mis on Ameerika Ühendriikide California osariigis Mojave kõrbes asuv org. See on Ameerika Ühendriikide madalaim, kõige kuivem ning sademetevaesem koht. Seal asub USA madalaim punkt (86 m alla merepinna) ning on registreeritud 10. juulil 1913. aastal USA kõrgeim temperatuur looduses (56,7°C). Keskmine aastane sademetehulk on alla 50 mm. Surmaoru põliselanikeks on tümpisa (panamint šošoni) indiaanlased. Org asub looduskaunis kohas mägede vahel ning vaade on seal võimas. Kuna seal on nii kuum ja veevaene, siis looduslikku elu on seal suhteliselt vähevõitu.
Enamuse teest läbisime mägede vahel - puhus tugev tuul ning oli külm (välja arvatud Surmaorg, kus puhus küll tugev tuul, aga oli palav). See-eest avanes pidevalt maaliline vaade.
Tahoe järv on järv Põhja-Ameerikas Sierra Nevada mäestikus ning asub umbes 2000 m kõrgusel California ja Nevada osariigi piiril, Carson City lähedal. Järve pindala on 497 km². Suurima sügavusega 501 m on Tahoe üks sügavamaid järvi Põhja-Ameerikas. Järv on tuntud oma kauni vaate poolest - ümbritsetud kõikidest külgedest mägedega ning oma vee selguse poolest. Legendid räägivad, et järves elab koletis Tessie.
Lake Tahoe ääres on turism päris heal järjel - palju on igasuguseid majutusasutusi, söögikohti ja poode. Väga mõnus koht looduskaunis kohas. Ainus puudus on, et hetkel on siin jube külm - isegi päikese käes kuskil 2°C. Juulis-augustis pidi siin mõnus olema - siis on soe ka. Siin on palju suusakeskusi ning ainult mõne sõidutunni kauguselt näiteks Sacramentost saab suusatamas käia.
Meie motell on väga mõnus - suhteliselt suur tuba, väga korralik ja puhas ning igasuguste lisadega nagu külmkapp, kohvimasin, mikrolaineahi, telekas kaabeltelevisiooniga, WiFi. Isegi kohvi on tuppa pandud. See on meie senistest ööbimiskohtadest kõige korralikum, aga samas ka kõige odavam. Ainus miinus on see, et WiFi on jube aeglane.
 |
| Teel... |
 |
| Death Valley |
 |
| Yosemite`i rahvuspargi juures. Jube külm ja tuuline oli. |
Subscribe to:
Posts (Atom)