29.04 Tagasisõit

Täna tuleb ikka hull reisimispäev. Tõusime kohaliku aja järgi kuskil 04:45. Käisime kiirelt pesemast läbi, haarasime eelmisel õhtul pakitud asjad ning kimasime lennujaama. Tegime check-ini ära ning Siim ja Max läksid autot ära andma.
Lend LA-st NY-i kestis kuskil 5 h. Kui siiani oli lennujaamades kulgenud kõik kui õlitatult, siis NY-s kulus aega ikka meeletult. Olgugi, et järgmise lennuni jäi aega 4 h, kulus sellest vähemalt 3 igasuguste punktide läbimisele, turvakontrollile ning ühest terminalist teise liikumisele. Tundus, et osad töötajad venitasid aega lausa meelega ning kõik oli jube keeruliseks tehtud. Õnneks meil aega oli. Samuti valmistas tiba meelehärmi see, et kui varem olime saanud teha vahelennu check-ini kuni lõppsihtkohani välja ja saime kätte kohe ka järgmise lennu pardakaardi, siis seekord meile seda ei antud. Murelikuks tegi tõik, et Prahas oli meil ümberistumiseks kõigest 45 minutit ning kui seal toimuks sama, mis NY-s, jääks me lennukist maha.
NY-s lennukit oodates kohtasime veel ühte eestlast, kes oli USA-s ringi reisinud juba mitu kuud. Rääkisime veidi juttu ning vahetasime reisimuljeid.
Lend NY-st Prahasse kestis veidi üle 8 h. Näidati küll filme, aga need olid dubleeritud prantsuse keelde ning kahjuks ei saanud neist midagi aru. Olime nende USA lennu mugavustega juba nii ära hellitatud, et kui seekord polnud enam personaalseid ekraane, vaid filme näidati suurelt ekraanilt ning oli võõras keeles, oli nägu kohe vingus peas. Söök oli see-eest päris maitsev.
Õnneks ei olnud meie kartused põhjendatud ning Prahas kulges kõik nagu kellavärk. Leidsime kohe üles koha, kust piletid kätte saab, kõik oli jälle lihtne ning ka turvakontroll läks ülikiirelt - harjumatult vähe inimesi oli. Ülejäänud 40 minutit saime niisama chillida. Praha lennujaam oli eestlasi täis ning sai end jälle koduselt tunda - inimesed trügisid, olid tõsised ega naeratanud, astusid teistele hoolimatult ette, ei vabandanud ette-taha ja ei teinud sust väljagi - jess, lõpuks ometi jälle nagu kodus!
Prahast Tallinnasse 1:50 kestnud lend tundus nagu 10 minutit - ei jõudnud veel maha istudagi, kui juba olime kohal.
Kokkuvõtteks reisist:
Puhtalt lennu peale kulus kokku kuskil 31 tundi. Autoga sõitsime kokku müstilised 3671 km.
USA-s oli kõik ikka hoopis teistsugune, kui senine arusaam on riigist kujunenud. Telekas nähtav ei ole igapäevane päris elu.
Söögid on siin ikka hoopis teistsugused kui meil - enamus toidust moodustavad igasugused burgerid ja võileivad. Korralikku sööki sain kogu reisi jooksul vaid kaks korda. Elu on siin ikka suhteliselt kallis.
Inimesed on ääretult sõbralikud, abivalmid ja viisakad. Teeninduskultuur ja meelelahutusbisnes on siin ikka hoopis teine tase.
Tagantjäreletarkusega vb ütleks, et teeks reisi planeerimisel mõned asjad teisiti - osades kohtades varuks ringivaatamiseks tiba rohkem aega, kuid ega asju ei saagi ju ette näha. Samuti kurnas see kaks nädalat päris piisavalt ära, nii et ega väga rohkem poleks jaksanudki - kui just tempo poleks aeglasem olnud.
Teed on siin ülikorras ja maanteede peal lausa lust sõita. Anna ainult tuld.
Praegune unerütm on ikka täiesti segi löödud - loodan, et saan varsti jälle järje peale.
Tänan kõiki, kes kaasa elasid ning loodetavasti saate varsti lugeda blogi juba mõne uue reisi kohta.
Kõike head ja tsau!