18.04.12    Jalutuskäik getodes ja kohtumine Joel Lindperega

Vaade meie elamise aknast

Vahepeal ei saanud laptopi hästi kasutada, sest vahelüli seinakontakti jaoks, kuhu arvuti juhe pidi sisse minema, oli liiga väikeste aukudega ning ei saanud akut laadida (USA-s on teistsugused seinakontaktid). Õnneks on meie grupis meistrimees Siim, kes parandas vahelüli juurviljalõikuri abil ära ja nüüd saab jälle muretult täpitähti kasutada.





 Hommikul läksime Yankee Stadiumile ning tutvusime kurikuulsa Bronxi linnaosaga (kliki piltidel, et neid suuremalt näha).

Bronxis

Bronxis juhtus üks huvitav seik, kus küsisime kohalikelt teejuhiseid. Teatavasti pole Bronx just  maailma kõige turvalisem linnaosa. Kohalik mees küsis mult igaks juhuks, et kas me ikka teame, et me Bronxis oleme. Noogutasin talle ilmega "Don´t worry, i know what i´m doing".

Rucker Parki tänavakorvpalliväljak

Bronxist jalutasime Harlemisse, mis pole oma kuritegevuse poolest vähem kurikuulus. Selles linnaosas oli mustanahaliste kontsentratsioon vist 99,9 % . Mina nägin seal kokku vist ainult kolme valgenahalist. Harlemis külastasime maailmakuulsat tänavakorvpalliväljakut Rucker Parki, kus NBA tähtmängijad käivad suviti üksteiselt mõõtu võtmas. Kui Rucker Parki otsisime ja teed küsisime, tutvusime kohaliku mehe Philiga, kes oli väga sõbralik ja jutukas ning viis meid lausa korvpalliväljakute juurde kohale, kuna elas ise kohe seal ligidal.

Mina, Phil ja Max kuulsa Apollo teatrimaja ees

Rääkisime Philiga pikalt ja laialt elust Harlemis, NBA-st, kohalikest räpparitest ja muust. Millegipärast on mul Harlemist jäänud kuvand, et seal ei jõua kolme sammugi astuda, ilma et sind paljaks ei röövitaks või nuga ei saaks. Tegelikkuses asi päris nii hull ei olnud. Inimesed olid sõbralikud ning keegi tüli ei teinud. Phil ütles aga, et hilja õhtul ei maksa nendesse linnaosadesse küll oma nina väga toppida. Tema isiklikult ei ole midagi väga hullu pealt näinud, aga mõningaid juhtumisi on kuulnud küll.

Harlemis käidud, sõitsime Flushing meadows parki, mis on tuntud US Openi toimumiskohana. Flushing meadows oli ülimeeldiv suur park, kus asusid sportimisvõimalused (tenniseväljakud, golfirada, jalgpalliväljakud) ning oli ka mõnus lihtsalt niisama ringi jalutada. Park ise oli ka esteetiliselt väga kaunis - puud õitsesid, linnud laulsid ning oravad kalpsasid ringi. Õhk lõhnas magusate õite järele ning tuli tõdeda, et park on sportimiseks ning ka lihtsalt jalutamiseks ja lõõgastumiseks lausa ülimeeldiv.

Flushing meadowsil käidud, läksime kiiresti korterist läbi, haarasime mõned asjad ning sõitsime Joel Lindperega kohtuma. Nimelt on meil grupis kaks ajakirjanikku ning Lindperega oli kokku lepitud intervjuu. Kui mõnele on võõras, kes on Joel Lindpere, siis Joel on Eesti koondislane jalgpallis, kes teenib elatist New York Red Bullsis pallides.
Joel oli ülisõbralik, tuli ja surus kohe kõigil kätt. Rääkisime elust-olust New Yorgis, tema uuest lepingust ja klubikaaslastest, NBA-st ning enda reisist. Peale intervjuusid tegime temaga koos pilti.

Õhtul käisime ühes kohalikus baaris/söögikohas NBA mängu vaatamas. Võtsime ka kerge eine. Meie jaoks oli ebatavaline, et kohe kui lauda istusime, toodi meile vett ja näksimiseks nachosid. Alguses me ei saand aru, mis värk on ja protestisime, et me ei ole neid asju tellind. Hiljem kelneriga juttu rääkides saime aru, et siin ongi nii kombeks.
Samuti on kombeks jätta jootraha kuskil 18%.
Tänane ilm oli kuidagi heitlik - hommikupoole paistis päike ning päikese käes oli väga mõnus ja soe, samas tuule käes hakkas kohe jube külm. Lõuna paiku läks pilviseks ja jahedaks ning õhtupoolikul tibas
 ka veidi vihma.

Intervjuu Joeliga